Kommentaarid (2)

Viie aastaga eksklusiivsesse klubisse.

Otepää arengust räägitakse sageli läbi töökohtade prisma. Nii on aastaid korratud, et “tuleb luua töökohti” ja “ehitada tööstusalasid”. Kuid see on vale lähtekoht – selle asemel, et mõista, kuidas asjad päriselt toimivad, tegutsetakse tagajärgede, mitte põhjustega.

Tegelikkus on meie piirkonnas palju lihtsam: elukeskkond toob inimesed, inimesed loovad töö. Mitte vastupidi. Otepää võiks olla suurem, tugevam ja elujõulisem – kui me lihtsalt mõtleksime ja tegutseksime õigesti.

Kõige tähtsam ei ole uus tehas, vaid kodu, lasteaed, kool, ühendus ja kogukond. Need on vundamendiks, millele rajada tugev ja jätkusuutlik Otepää.

Ja siit tulebki lihtne valem:

Kui loome koha, kus on hea elada – siis inimesed jäävad, tulevad ning töö tuleb nendega kaasa.

Mida rohkem püsielanikke, seda rohkem laekub tulumaksu. Rohkem tulumaksu tähendab rohkem võimalusi – paremateks teenusteks, investeeringuteks, kogukonna kasvuks.

Kui tahame, et Otepää oleks kasvav ja tulevikku vaatav vald, siis tuleb nüüd keskenduda sellele, mis päriselt loeb: Elukeskkond. Haridus. Ühendus. Ettevõtluskliima.

Siin on neli selget fookust, mis loovad aluse tuleviku Otepääle:

1. Suurepärane ühendus Tartuga – töökohad on juba olemas

Tuhanded töökohad asuvad meist 25–30 minuti kaugusel – Tartus, Ülenurmes, Tõrvandis. Otepää on ajalooliselt Tartu mõjuväljas. Küsimus on: kas suudame neid töökohti tunnetuslikult ja logistiliselt Otepää osaks muuta?

Lahendus:

  • Toimiv ja mõistlik ühistranspordiühendus Otepää ja Tartu vahel (sh ühendused Palupera raudteejaamaga, sobitades rongiaegu).
  • Hommikul tööle, õhtul koju – mugavalt ja kiiresti.
  • Me ei vaja kalleid lahendusi, vaid nutikat planeerimist ja tahet.

Teine võtmeküsimus: Otepää–Tartu maantee – 12 km, mis maksab meie arengut:

  • Aitab ootamisest. Täna sõidame Tartu suunas nagu rodeol – ja see pole naljakas.
  • Moodustame väikese töögrupi, kes suhtleb iganädalaselt Transpordiametiga, kuni tee saab korda.
  • Tee kordategemise kohustus on küll riigil, aga tegelikult on see meie tee ja meie vastutus.

See on valla majandusliku arengu küsimus, mitte lihtsalt teelõigu remont. Meil ei ole võimalik lihtsalt oodata ja loota, et äkki see kunagi iseenesest juhtub.

Meil on kõik argumendid olemas: rahvusvahelised üritused, liikluskoormus, regionaalne roll. Aeg on panna see tee Transpordiameti prioriteediks nr 1. 

2. Kaasaegne ja turvaline lasteaed – julge investeering tulevikku

Kui pered ei leia oma lastele kohta lasteaias, siis nad ei jää siia. Ja kui lasteaed on ajale jalgu jäänud, siis nad isegi ei mõtle siia kolimisele.

Jah, uus lasteaed maksab. Aga veel kallim on mitte midagi teha.

Statistika ütleb, et ainult Tallinn ja Tartu kasvavad. Aga Otepääl on kõik eeldused saada kolmandaks piirkonnaks, kus elanikkond kasvab. Selleks ei tohi me jääda kinni Excelisse – tuleb julgelt uskuda ja investeerida.

Kui me ehitame lasteaia, siis ütleme sellega “tere tulemast” noortele peredele.
See on investeering, mitte kulu. See on märksõna: HOOLIMINE. 

3. Haridusvõrk – tagasi tasemele, mida meie lapsed väärivad

Me ei saa rääkida tugevast kogukonnast, kui meie koolid on allakäiguspiraalis.
Otepää Gümnaasium oli kunagi tugev ja hinnatud – täna on seis palju tagasihoidlikum.

Meil on pühendunud õpetajad ja tugev potentsiaal, aga puudu on juhtimine, ambitsioon ja suund. Meil on vaja, et kool tõuseks taas piirkonna uhkuseks.

Tõstame hariduse päriselt fookusesse:

  • Haridusvõrgu aus, sisuline ja läbipaistev analüüs – mitte koolide sulgemiseks, vaid tugevdamiseks.
  • Uute metoodikate ja õppesuundade võimaluste pakkumine – nt Montessori lähenemine, mis tooks lisaväärtust paljudele peredele.
  • Me ei tohi karta muudatusi – karta tuleb seisakut ja lohakust.

Meil peab olema tahe ja julgus tegutseda, sest see on investeering meie laste ja kogukonna tulevikku.

Haridusvõrgu korrastamine ei tähenda automaatselt koolide sulgemist – vastupidi. Targalt juhitud muutused hoiavad koolid alles ja toovad juurde lapsi.

Kui suudame pakkuda kvaliteetset, valikurohket haridust, siis noored pered tulevad ja jäävad.

4. Ettevõtjasõbralik vald – hoolivus, mis ei maksa, aga loob

Ettevõtjatele pole vaja suuri toetusprogramme – neile piisab, kui neid ei segata ja neid kuulatakse. Nad tahavad toetavat ja mõistvat partnerit.

  • Korras teed, valgustus, kiire asjaajamine, taristu.
  • Planeeringute menetlus, kontaktid, usalduslik suhtlus.

Lihtsad asjad, mis loovad suure mõju.

Mida teevad ettevõtjad, kui vald neid päriselt toetab? Nad räägivad sellest. Teised kuulevad. Ja uued tulevad. See ongi areng. Lihtne, aga tõhus. 

Mis siis juhtub?

Kui need neli asja paigas, siis ei pea me enam rääkima ellujäämisest – vaid kasvust:

  • Meie piirkond muutub elujõuliseks
  • Noored pered kolivad siia
  • Rohkem teenuseid
  • Tugev majandus
  • Aktiivne ja sidus kogukond

Ja siis juhtubki see, mida täna veel keegi ei usu: 5=3 ehk viie aastaga kolmas.

Viie aasta pärast on Otepää kolmas piirkond Eestis, kus elanikkond kasvab.

Lihtsalt – sest me tegime õigeid asju õigel ajal.


Kas teeme ära?

Kõrgemale ja kaugemale – koos!

Siim Kalda
Hoolin. Otsustan. Arendan.

Loen su mõtteid ja tagasisidet meeleldi – kirjuta või jaga postitust, kui see kõnetas.

Lisa kommentaar

Email again:
Kommentaarid (2)
Olen Sinuga nõus Siim,
lihtsalt panen mõned oma tähelepanekud kirja. Eks see vist rohkem spordi ja hariduse poole kaldu on :) .
Mida olen tähele pannud kui liigun mujal. Otepää reklaamib ennast puhke- ja spordi piirkonnana, kuid me oleme juba maas paljudest teistest. Meil on kergliiklusteed ja sporditee, kuid neil lastakse rahulikult laguneda, tehakse vaid see kõige hädapärasem (täpsemalt võime rääkida otse - ei risustakirjaruumi).
Meil puudub hea terviseradade (mõtlen metsaradade) võrk (kevad-sügisene), mis sobiks just neile, kes võistlustradadest ei hooli. Me kutsume endale inimesi külla, kuid ei paku neile suurt midagi.
Nõus et Tartu maantee peab saama korda, kuid koos kergliiklusteega (ma ei julge enam ei joosta ega rattaga seda trassi kulgeda, sest mul puudub turvatunne). Parimad muljed kergliiklusteedest ja nende pikkusest on Rapla, Kuressaare, Mustla (Pikassilla poolt minnes)
Meil on Pühajärvel spa, mis ei ole spa sest paari saunag ja tükikese ujulaga oleme juba ammu ilma ajast maas ja me anname oma külastajad Tartu- Võru- Tõrva kolmnurgale.
Hariduses on väga vaja kvalifitseeritud spetsialiste. Kui vald omaltpoolt ei paku lisaks põhipalgale lisa, siis me jäämegi inimesi siia otsima (kui vaadata millised koolid otsivad kaadrit, siis valdavas enamuses on need kus kohalik omavalitsus ei paku midagi juurde). Kui saame endile siia paikseks uusi õpetajaid, siis nemad tulevad ju koos peredega, aga peame ise neile tingimusi looma.
Haridust peab juhtima selle mõttega et kooli juht on eeskätt oma kollektiivi eest väljas, mitte ei ole esmalt vallavõimu pikendus või näpuga kirjamusta järje ajaja. Empaatiat, otsustusjulgust, talupojamõistust napib (tean, mida räägin).
Jah, riigi sh kohaliku omavalitsuse pidamine ongi kallis, sest kõigepealt peab riik ja KOV olema inimeste jaoks ja alles siis saab riik/KOV tahta neilt inimestelt vastupanust.
Kindlasti ei aita kogukonna tervisele kaasa näiteks vallajuhtide arusaamatult kõrged palgad võrreldes vallaelanike keskmisega (jah Tartu on nii lähedal ja samas nii kaugel) või üldse vallaelanike arvuga seoses, sest ka vallavanema palga maksame ju meie, vallaelanikud. Aastaid on Otepäält pigem mindud kui tuldud. Kunagi vaatasin (ehk paar-kolm aastat tagasi), kuidas iga aasta lahkus vallast Sihva küla jagu inimesi (100+).
Valdkondi, kuhu vaja kõvasti panustada on oluliselt rohkem, kui ressurss võimaldab (nii materiaalne kui inim) ja valikuid tuleb teha.
Jah, ka mina tahan, et Otepää oleks jälle tegija (siis ehk õnnestuks ka need kallid kesklinna korterid atraktiivseks muuta :) ).
Kindlasti ma ise ei kandideeri sügisel üheski nimekirjas ega iseseisvalt. Olen nõua alati oma arvamust jagama ja argumenteerima.
Soovin, Sulle edu!
Kuno · 5. mai 2025
Aitäh, Kuno – lugesin Su kommentaari mitu korda ja kirjutan igati alla. Meil on liiga palju asju ligadi-logadi ning peame lõpuks hakkama tegema valikuid, mis loovad arengule aluse. Tunnistan ausalt – mul ei ole võimekust kõike korraga korda teha, aga luban, et seisan eelkõige nende teemade eest, mis on vundamentaalselt meie piirkonna tuleviku jaoks määrava tähtsusega.

Pikas plaanis on loomulikult vaja lahendada ka need valdkonnad, millele viitasid – olgu see kergliiklusteede seis, õpetajate toetamine või hariduse juhtimine. Nõus, et valikuid tuleb teha targalt ja pika vaatega.

Pühajärve SPA osas soovin tunnustavalt märkida, et meil on siin ettevõte, mis on aastaid olnud kohal ja oma võimaluste piires panustanud – sh Sõjatamme ümbruse korrashoid väärib kindlasti esiletoomist. Mõistan, mida Sa selle osas silmas pidasid, ja usun, et jagame siin suurt pilti: kui piirkond saab taas hoo sisse, siis tekib ka ettevõtjatel rohkem võimalusi ja kindlust investeerida. Praegu pole asi tahtes – pigem piiratud võimalustes.

Tänan veelkord, et mõttekaaslasena kaasa räägid – eriti hindan seda, et oled alati valmis oma arvamust jagama ja argumenteerima. Nii sünnibki sisuline areng.
Siim Kalda · 7. mai 2025